Alexela selgitab: Mida tähendab biolisandivaba kütus?
1. June 2020
Millised on kütusefirmadele seatud kohustused, kuidas neid täita tuleb ja mis rolli see kütusehindades mängib, sellest ja mis vigur see biolisand ikkagi on, asub kõnelema AS Alexela juhatuse liige ja kütuseekspert Alan Vaht.
Eestis on kütusefirmadel seadusega ette nähtud kaks kohustust. Üks neist on 10% biokütuse kohustus ehk nii bensiinis kui diislis peab olema 10% biokütust. Lisaks, selle aasta algusest jõustus üle Euroopa kohustus tarnida turule kütuseid, millega kasvuhoonegaaside (KHG) hulk väheneb 6%. See mainitud 6% vähendamine on ligikaudu võrdne 13-14% biokütuse kohustusega. Ehk sisuliselt on KHG vähendamise kohustus oluliselt suurem, kui vedelkütuse seadusest tulenev biokütuse kohustus. Mõlemad täidavad küll sama eesmärki, kuid üks neist oluliselt suurema kohustusena.
Alexela täidab kohustust biometaaniga
Selleks, et neid kohustusi täita, tuleb kütusesse lisada biokütust. Bensiini korral etanooli, diisli puhul biodiislikütust. Seda nimetatakse segamiseks ehk füüsiliselt pannaksegi kütuse hulka nimetatud biokütuseid. Seadusega on lubatud ka variant täita sedasama kohustust biometaaniga.
Kütuseturu osalistele on antud vabad käed, kes millesse panustab – kas segada kütust, täita biokohustust biometaani või siis näiteks ka transpordis kasutatava elektrienergia statistikaga või kellegi teise turuosalise poolt müüdava biokütuse statistikaga. Hea lihtne näide: oletame, et tarnija ei täida oma kohustust mitte 10% vaid 20%. Siis on ta oma kohustuse n-ö üle täitnud ja saab oma jäägi müüa sellele turuosalisele, kel on kohustuse täitmisest puudu.
Oletame, et meil pole midagi bensiini ja diisli hulka segatut, siis saame selle asemel, et osta etanooli ja biodiislikütust, osta sellelt ettevõttelt nn statistikat, kes on oma kohustust täitnud üle normi. Alexela on otsustanud biokohustust täita biometaaniga. Teised turuosalised on läinud segamise teed.
Kui segamisest rääkida, siis bensiini puhul on tegemist etanooliga, mis on toodetud nt teraviljast ehk sisuliselt on tegemist piiritusega. Biodiisli korral on valikuid natuke rohkem, kuid põhiselt kasutatakse Euroopas kahte toorainet – rapsiõli ja suur osakaal on turul ka palmiõlil. Keskkonnaseisukohast on suureks probleemiks see, et koguni 70% biodiislist, mida Euroopa turul müüakse, baseerub toormel, mille korral on kasvuhoonegaaside emissioon 80% suurem fossiilse diislikütuse põletamisel tekkivast emissioonist. Suurt rolli mängib siin palmiõli, sest õlipalmi istanduste tarbeks on võetud maha vihmametsi ja sellest pahest üritab Euroopa lahti saada aastaks 2030.
Igasugune kohustus on seotud muidugi rahalise kuluga. Kui kulutusi tehakse, siis see avaldub kõrgemas kütusehinnas. Eks see ongi põhjus, mis tarbijates pahameelt tekitanud, et miks on ikkagi vaja biokütustele üle minna, kui see on kallim? Aga paraku nii on, et iga rohelisem asi on natuke kallim. Sinna pole parata midagi.
On ka ette heidetud, miks on Alexelal kütusehinnad sel juhul samal tasemel kui teistel, ehkki meie kütused ei sisalda biokütust. Siin on hea lihtne näide see, et seesama KHG vähendamise kohustus on kõikidel võrdsetel alustel ja kui nüüd on valik, kas ostame etanooli ja biodiisli ning segame neid kütuste hulka ehk teeme rahalise kulutuse nende ostuks või ostame eraldi statistikat, siis see rahaline kohustus sisaldubki omakorda ka tarbijale müüdava kütuse hinnas. Täpselt sama loogika on biometaaniga. Vaatamata sellele, et kellelgi on kütus biolisandita, ei tähenda see, et kütusehinnas ei oleks statistika või biometaani maksumust sees.
Meie oleme Alexelas võtnud suuna biometaanile, mida toodetakse loomasõnnikust. Kui seda sõnnikut kasutada põldude väetamiseks selliselt, et metaan ei ole sellest eelnevalt välja võetud, siis see on põllumajandusega seotud suur keskkonnaprobleem, sest gaasiline kütus läheb otsejoones atmosfääri. See on põllumajandusjäätmete suurim probleem globaalselt, mitte üksnes tillukeses Eestis.
Biometaani tootmisega lüüakse aga kaks kärbest ühe hoobiga – loomasõnnikust võetakse metaan välja ja põllumehele viiakse puhas sõnnik tagasi, kus väärtuslikud ained kenasti alles. Metaan aga surutakse kokku ja müüakse transpordikütusena.
Mida peaks tarbija tanklas küsima, et teada, kas tanklas müüdav bensiin ta muruniidukisse, paadimootori või sõiduki jaoks ikka paslik on?
Automootori tootjad on tegelikult kõik kinnitanud, et biokomponendiga kütus sobib nende autode mootoritele. Küsimus on, kes mida eelistab. Etanooli korral teame ju, et selle kütteväärtus on bensiini omast ca 35% väiksem ja see omakorda suurendab ka bensiini kütusekulu.
Uus märgistus välistab segaduse
Siin ongi tarbijatel vaba valik ja selleks on tanklates vastavad infosildid. Eesti läks üle kütuste uuele märgistusele ja Alexela on oma märgistused tarbijatele nähtavaks teinud: E10 on vana bensiin 95 ja B7 on diislikütus. Nii on nad meil ka tähistatud.
Lisaks on meil aga märgistuse all täiendav informatiivne tekst, mida see märgistuse määrus võimaldab. See toob välja: „Ei sisalda biokütust.“
E10 tähendab iseenesest, et sinna võib olla lisatud kuni 10 ühikut etanooli ehk see 10 tähendab 0-10. Kuivõrd märgistuse alla on kirjutatud, et ei sisalda biokütust, siis ongi kogu vajalik info sellega tarbijale olemas. Sama lugu on B7-ga.
Uuele märgistusele mindi aga puhtalt seepärast, et üle Euroopa oleks kõik kütused täpselt ühtmoodi tähistatud. Nii on segadust vähem.
Äärmiselt oluline on tarbija jaoks, et biokomponendi sisaldusega kütusesegud ei taha pikaajalisel hoiustamisel omavahel väga koos püsida. Raskem produkt hakkab ajapikku vaikselt põhja vajuma. Kõige parem näide on diislikütusega: biodiislikütus on raskem kui fossiilne diisel ja raskem neist vajubki seistes põhja.
Seega, kui kütus seisab kanistris või paagis, siis võib isegi kuu või kahega juhtuda, et biokomponent hakkab kütusest eralduma ehk kütus hakkab kihistuma. Kihistumine on põhipõhjus, mis segatud kütuse puhul probleeme tekitab. Reegel on, et igasugune segatud kütus on mõeldud ikkagi kohe kasutamiseks – paned paaki ja sõidad. Kui jääb seisma – tekivad probleemid.
Tasub ka meelde jätta, et aiatehnikasse, mis töötab bensiinil, ei sobi etanooliga segatud mootorikütus. Seetõttu tuleks aiatehnikas kasutada etanooli sisalduseta bensiini.
Õnneks on turul vabalt saada bensiin 98, mis sinna hästi sobib. Seega ei ole etanoolivaba üksnes Alexelas müüdav bensiin 95, vaid ka bensiin 98.
