Uudised

15.11.2023

Alexela toob müügile vesinikuballoonid ja avab Eesti esimesed vesinikutanklad

Järgmise aasta oktoobris avatakse Tallinnas kaks rohevesinikutanklat, millest üks on sõiduautodele mõeldud tankla Peterburi teel ning teine vesinikubussidele ja -veoautodele suunatud tankla Väos koostöös Utilitasega. Lisaks on Alexelal juba järgmisel aastal valmidus hakata pakkuma tarbijatele vesinikuballoone. Ka riik valmistub vesinikurevolutsiooniks – ettevalmistamisel on esimene vesinikupraamlaeva hange. Esimese vesinikutankla ehitusluba on juba väljastatud, seadmed ja tehnoloogia tellitud ning need saabuvad prognoosi kohaselt tuleva aasta septembriks. Erinevalt Lätist saab Eestis müüdav vesinik olema 100% roheline ehk toodetud taastuvatest allikatest. Ühistransport teeb otsa lahti «Praegu sõidavad Eesti teedel üksikud vesinikuautod, mida tangitakse Riias,» märkis Alexela energiamüügi valdkonnajuht Tarmo Kärsna, «teame, et järgmisel sügisel jõuab turule 30 ühistransporti suunatavat vesinikuautot, lisaks prognoosivad automüüjad, et lähiaastatel jõuab turule veel sadu autosid ja rasketehnikat sh bussid, «rekkad» ja laevad. Kui vesinik saab hinna poolest veelgi taskukohasemaks, siis ootame turul revolutsiooni, sest vesinikuautot saab viie minutiga 500 kilomeetriks tankida, see on talvistes oludes sama töökindel kui bensiiniauto ning saastamise asemel hoopis puhastab juba saastunud linnaõhku.» «Eesti roheenergeetikas on probleem juhitavate koormustega – kui tuul parasjagu ei puhu ja päike ei paista, siis rohelist energiat ei saa,» selgitas Tartu Ülikooli teadur Ove Oll, «vesiniku puhul saame rääkida nii juhitavast tootmisest kui koormusest ehk saame tuulisel ja päikeselisel ajal toota soodsalt rohevesinikku. Kui tuuleparke tuleb juurde ja mõni meretuulepark samuti, on loodud kõik eeldused konkurentsivõimelise hinnaga keskkonnasõbraliku vesiniku tootmiseks.» «Eesti roheenergeetikas on probleem juhitavate koormustega – kui tuul parasjagu ei puhu ja päike ei paista, siis rohelist energiat ei saa,» selgitas Tartu Ülikooli teadur Ove Oll, «vesiniku puhul saame rääkida nii juhitavast tootmisest kui koormusest ehk saame tuulisel ja päikeselisel ajal toota soodsalt rohevesinikku. Kui tuuleparke tuleb juurde ja mõni meretuulepark samuti, on loodud kõik eeldused konkurentsivõimelise hinnaga keskkonnasõbraliku vesiniku tootmiseks.» Vesinikku on hea ette toota Vesiniku peamiseks eeliseks on asjaolu, et seda saab ette toota ja kui saavutatakse kriitiline maht, tekivad eeldused konkurentsivõimeliseks hinnaks. Lõpusirgele on jõudmas esimene riiklik praamlaeva hange, erinevad autotootjad tulevad välja uute vesinikuautodega ning järjest enam toodetakse mobiilseid tehnikavidinaid, mis ei vaja elektripistikut. Riiklikud investeeringud ja toetusmehhanismid kiirendavad alternatiivkütuste turuletulemist ning soodustavad erasektori panustamist. Alexela arendab jätkusuutlikku tanklavõrgustikku läbi biometaani, LNG, elektri ja lähitulevikus vesiniku tankimisvõimaluse loomise. Alexela toodab ise ringmajanduse põhimõttel biometaani ning rajab päikese- ja tuuleparke. Lisaks opereerib ettevõte koos partneritega Soomes Haminas LNG terminali ning arendab Paldiskis Energiasalve nime kandvat taastuvenergia vesisalvestit ja tipukoormuse biogaasijaama.

NEXPO alexela päis

09.11.2023

Rohetehnoloogia keskpunkt NEXPO Tallinn 2023 kutsub avastama

Mida tähendab energiasäästlik? Kuidas on omavahel seotud rohe ja tehnoloogia? Kas rasketööstus saab olla keskkonnasäästlik? Nendele ja paljudele teistele roheküsimustele saad vastused just NEXPO Tallinnal – miks mitte Alexela innovaatilisest boxist?  Alexela osaleb Tallinna Rohetehnoloogia nädala raames NEXPO-l, mis toimub 13.-17.11.23 Kultuurikatla kõrval asuvas pop-up messihallis. Üritusel tutvustatakse värskemat rohetehnoloogiat kõikjal maailmast ning tuuakse kokku erinevaid ettevõtteid.  Alexela rohetehnoloogiad millega väljas oleme:  E-mobiilsus Arendame elektrilaadimisvõrgustikku - avalikust ruumist kuni ühistute ja eramajadeni.  Viime e-mobiilsuse uuele tasemele.    Tuule- ja päikeseenergia Alexela loob päikese- ja tuuleparke ,et panustada taastuvenergial põhineva elektrisüsteemi arengusse.   Energiasalv Arendame Paldiskisse Zero Terrain tehnoloogial põhinevat taastuvenergia vesisalvestit.   Tipukoormuse biogaasijaam Arendame biometaanil töötavat tipukoormuse elektrijaama taastuvenergia tootmise juhitamatuse kompenseerimiseks ja kliimaneutraalse juhitava elektritootmisvõimsuse rajamiseks, mis asendaksid põlevkivielektrijaamu pärast nende sulgemist. Arendatav tipukoormuse jaam on valmis töötama ka vesinikul.    Virtuaalne elektrijaam Arendame virtuaalelektrijaama ühendades omavahel väiksemaid elektri tootmisüksuseid, paindlikke tarbijaid ja salvestusseadmeid. Läbi koordineeritud tegevuse suudab virtuaalne elektrijaam toimida just nagu tavapärane elektrijaam tagades elektrivõrgu jaoks suuremahulist üles- ja allareguleerimist.   Vesinik Alexela niigi lai tootevalik laieneb järjest uuenduslike energiakandjate võrra. Avame oma esimese vesinikutankla 2024. aastal. Eesti Vesinikuoru liikmena näeme, et antud valdkonnal on suuremahulise taastuvenergia tootmise taustal suur arengupotentsiaal. Vesinikul on mängida oluline roll transpordikütusena, elektrienergia salvestajana ning juhtmevaba energia võimaldajana.    Biometaan   Teeme tööd selle nimel, et kogu praegune fossiilne maagaas saaks asendatud keskkonnasõbraliku biometaaniga.  Eelregistreeritud tasuta sissepääs annab võimaluse kuulata ja vaadata lavaprogramme, kohtuda rohetehnoloogia ettevõtjatega üle maailma ning osaleda seminaridel ja töötubades.   Tasuta osalemiseks registreeri end siin NEXPO programmiga saab tutvuda siin Tule tutvu meie rohetehnoloogiatega!!    

Marti Hääl_Ardo Kaljuvee

27.10.2023

Alexela liitub PÖFFiga

Korduvalt kultuurisõbra tiitliga pärjatud ning mitmetes kohalikes valdkondades tipus olev energiaettevõte Alexela liitub Põhja- ja Ida-Euroopa ühe suurima filmifestivali PÖFF toetajatega. „PÖFF on Eesti kultuuri oluline nurgakivi ning meil on suur au ja rõõm olla osa sellest ettevõtmisest. Meie ühised väärtused – innovatsioon, jätkusuutlikkus ja kogukonna toetamine – viisid meid koostööks kokku ja nii saame koos panustada Eesti kultuuri,” ütles Alexela juhatuse esimees Marti Hääl. PÖFFi juht Tiina Lokk usub, et koostöö avab uued võimalused nii Eesti filmikunsti kui ka jätkusuutliku energia valdkonnas. „Koos saame luua midagi erakordset, näiteks sõidab PÖFFi tiim juba rohelisel elektril, nii et särtsu algavateks pimedateks öödeks meil tänu Alexelale jagub,” sõnas ta. Festivali esitlevad tänavu Elisa Eesti ja Nordic Hotel Forum, peapartneriteks on lisaks Alexelale Cramo, Solarise keskus, Postimees, National Geographic, Lido ja Elke, partneriteks Europark, Lux Express ja Lux Charter. PÖFF on Põhja- ja Ida-Euroopa üks suurimaid filmifestivale, mis toob iga aasta novembris maailmakino värskemad ning haaravamad teosed koos rahvusvaheliste filmitegijatega koju kätte. PÖFF kuulub ühes Cannes’i, Berliini, Veneetsia ning teiste maailma tipp-filmifestivalidega samasse A-kategooriasse. Pimedate Ööde filmifestival toimub tänavu 3.–19. novembrini. Programmist lähemalt: https://poff.ee/programmid/

17.10.2023

Tartu sai uue võimsa elektriautode kiirlaadija

Mercedes-Benzi esindav Veho ja kodumaine energiaettevõte Alexela on astunud olulise sammu jätkusuutlikuma ja keskkonnasõbralikuma liikuvuse tagamise suunas. Kahe ettevõtte koostöö tulemusena paigaldati Veho Tartu esinduse ette 160-kilovatine avalik kiirlaadija, kus korraga saab laadida kuni 3 autot.Veho tegevjuhi Keijo Kaasiku sõnul on elektriautode müük sarnaselt teiste Euroopa riikidega tõusuteel, kuid sel teel on omajagu väljakutseid ja üks nendest on laadimistaristu võimekus. „Usume, et iga uue avaliku kiirlaadijaga väheneb inimestes skeptitsism elektriautode suhtes ning aina tõsisemalt kaalutakse järgmiseks autoks just elektriajamiga sõidukit,“ märkis Kaasik.Kui Euroopas moodustab uute täiselektriliste autode müük kuuendiku, siis Eestis on see poole vähem, jäädes seitsme-kaheksa protsendi juurde. Käesoleva aasta septembris ulatus Eestis uute hübriidautode osakaal 46%, bensiiniautodel 38% ja diiselautode osakaal vaid 8%.Alexela e-mobiilsuse valdkonnajuht Alan Vaht kinnitas, et Veho Tartu esinduse laadija paigaldamisel on mitu eesmärki. „Ühelt poolt on vaja täna rahuldada viimastel kuudel nähtud elektriautode registreerimise buumiga kaasaskäivat laadimiskohtade täienevat vajadust. Teisalt  julgustame uute laadimiskohtade lisamisega elektriautole üleminekut neil tarbijatel, kes täna on veel ostuotsust kaalumas,“ sõnas Vaht.Tartu Lõunakeskuse läheduses asuv Veho esinduse kiirlaadija on 160-kilovatise võimsusega, mille võimsust saab vajaduse tekkides tõsta kuni 300 kilovatini. Samaaegselt saavad laadida 3 autot korraga – laadijal on kaks CCS otsikut kiirlaadimiseks ja üks Type 2 otsik mitme tunni laadimiseks.Eestis,  Lätis, Leedus, Soomes ja Rootsis Mercedes-Benz sõiduautosid ja tarbesõidukeid müüv Veho kontsern annab tööd 2200 inimesele. Ettevõte alustas Mercedes-Benz sõidukite müüki Soomes 1939. aastal, asutamisest peale on see kuulunud samale perekonnale.Alexela on eestimaine rohenovaator, kes arendab jätkusuutlikku tanklavõrgustikku läbi biometaani, LNG, elektri ja juba 2024. aastal ka vesiniku tankimisvõimaluste loomise. Alexela pakub oma klientidele Eestis, Lätis ja Soomes unikaalset spektrit igapäeva energiatooteid, milleks on elekter, maagaas ja ballooni- ning mahutigaas ning rohkem kui sajas üle Eestis asuvas tanklas autokütused. Lisaks on ettevõttel Eestis 41 kohvik-poodi, taastuvenergia tootmise ja salvestuse juba töötavaid ja arendatavaid projekte ligi 1000MW mahus ning Soomes LNG kaldaterminal. Alexela energiakontsern annab tööd 480 inimesele.   

18.09.2023

Kogukonnaprogrammi liige Rasmus: puude istutamisse pandud summa on nii väike võrreldes sellega, kui hea see loodusele on

„See mõte, et iga tankimisega annan koos Alexelaga väikese panuse Eesti metsa, on lahe. Ja kui aus olla, siis peale liitumist olen tankinud peaaegu ainult seal. Just põhimõtte pärast,” tunnistab Alexela kogukonnaprogrammi truu liige Rasmus Reemann. Mees on olnud Alexela klient viimased viis aastat ning kogukonnaprogrammis pisut üle kolme aasta. Miks just puid? Lisaks kodukandi roheluse säilitamisele on puude istutamine konkreetselt seotud keskkonna heaoluga. Üks keskmine suureks kasvav puu on võimeline oma eluaja jooksul atmosfäärist hävitama koguni ligikaudu 600 kilogrammi süsihappegaasi. Teisisõnu seisavad puud meie puhta looduse eest. Kõik see toimib aga tänu kogukonnaliikmetele, keda tuleb iga päevaga juurde. „Selline ettevõtmine on väga üllas tegelikult. Puude istutamine on suurepärane viis keskkonda ja ökosüsteemi aidata,” märgib Rasmus. Tema ise nägi Alexelas tankides reklaami ning koju jõudes uuris veebist lisainfot juurde. Et ta on programmi liige juba aastaid, on ta seda kiitnud nii tööl, sõpradele kui ka pereringis – loodetavasti on mõnigi neist inimestest hakanud panustama puude istutamisse. Kogukonnaprogrammiga on ta väga rahul ja naudib seda, et rahvast liitub aina rohkem. „Mäletan, kui ise alustasin, siis oli meid ikka käputäis. Nüüd hiljuti vaatasin, et liikmeid juba üle 50 000 ning istikuid enam kui üks miljon. Pole paha tulemus,” kõneleb ta. Ka väikeste panustega tehakse keskkonnale head Rasmuse hinnangul on eestimaalased keskkonna säästmise temaatikast teadlikud, kuid panustatakse vähevõitu. „Kuigi näen, et vaikselt liigub asi paremuse poole. Loodan, et selliste väikeste panustamistega muutub kõik paremuse poole ning ka kõige laisemad hakkavad keskkonda säästlikumalt suhtuma,” sõnab ta. Ise katsetab ta agaralt loodust säästa. „Püüan tekitada võimalikult vähe prügi. Kui ikka asja kannatab veel kanda või kasutada, siis seda ma ka teen. Taaskasutamine on meie peres väga populaarseks saanud. Kui peab midagi ostma, siis püüame valida kvaliteetsemaid asju, kuna sel juhul ei kulu mõttetut energiat asja parandamisele ega pea varsti uut ostma. Tulevikus tahaks plastikut vähem tarbida, kuid kohati on see hetkel veel üpris keeruline. Aga usun, et ühiskonna muutustega muutub ka see kergemaks,” jutustab mees. Rasmus armastab metsas käimist ning avaldab lootust, et ka tulevikus saavad inimesed niisuguseid võlusid nautida. „Hea on teada, et Eestis on metsasid, kus saab mõnuga ringi liikuda. Peale ilu on ju see puhas tervis meile. Mida rohelisemas keskkonnas viibime, seda tervemad oleme. Ei saa ju päevast päeva seda linnatossu sisse hingata.” Esimene eesmärk: tuhat istutatud puud! Nii ongi Rasmusel tõeliselt hea meel oma puid Alexela kogukonnaprogrammi kaudu istutada. Tema puud on seni istutatud Lääne maakonda. „Põhjus on lihtne. Just sinna, sest liitumise hetkel oli seal kõige vähem puid istutatud,“ ütleb ta. Septembri seisuga on Rasmuse nii-öelda kontol 742 istutatud puud ning tuleb hoogsalt juurde. „Esialgu oleks tore näha esimest tuhandet, aga sealt edasi püüame 10 000 kätte saada kunagi,“ lubab ta. Rasmus loodab, et üha enam inimesi liituks Alexela kogukonnaprogrammiga. „Et inimesteni jõuaks info, kui väikese panusega saab anda tegelikult päris palju. See summa, mis puude istutamisse paned, on väike võrreldes, kui hea see loodusele on. Aga piisava teavitustööga jõuab ka info inimesteni. Me oleme harjunud tarbima, aga nüüd on tegelikult viimane aeg pisut tagasi ka anda,” leiab ta.

12.09.2023

Kogukonnaprogrammi liige Jana: puhas loodus on nagu hea uni

Kogukonnaprogrammi liige Jana Indrane ei ela igapäevaselt mitte Eestis, vaid Lätis. Kuigi teisel pool piiri oleks naise sõnul majanduslikult mõistlikum tankida, on just võimalus oma tarbimisjälge heastada miski, mis piiri lähedal elava Jana Eestisse tankima toob. Unekonsultandina töötav teab Jana, et tähelepanelik suhtumine kõiki elulisse, tagab harmoonilise ja tervikliku elulaadi. Olgu selleks hea uni või loodus - inimene ise saab palju ära teha, et teda ümbritsev laeks tema elu positiivselt. “Vastutustundlikkus on mul veres. Nii nagu emana hoolitsen ma oma laste, näiteks nende unekvaliteedi ja toitumise eest, annan minagi ümbritsevale elukeskkonnale tagasi Alexela kogukonnaprogrammi liikmena.” Jana lisab, et just nagu hea une tagamine, on jätkusuutlik eluviis teadlike valikute langetamise küsimus.  Jana liitus kogukonnaprogrammiga, kuna loodusesse panustamine on tema jaoks ka iseenda eest hoolitsemine. “Loodus ja uni mõjuvad inimesele olemuslikult väga sarnaselt, pakkudes talle puhkust ning võimalust oma mõtted argielust välja lülitada. Kuid hea ja välja puhanud enesetunde saab tekitada ainult kvaliteetne uni. Nii on ka loodusega. Sellepärast on mulle oma looduses olles oluline, et olen selle tervist ise märkamatult tugevdanud,” kirjeldab Jana. Järgides võimalikult jätkusuutlikku eluviisi, on Jana sõnul oluline sõnumid ka oma lastele ja sõpradele edasi anda. “Tänapäeval pööravad inimesed aina rohkem tähelepanu nii oma vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. On tore näha, et aina rohkem eestlasi tähtsustab ka meie metsade juurdekasvu. Kui üle 50 000 inimese mõistab, et looduse säilimist ei saa iseenesest mõistetavalt võtta, pole see enam mitte mõni tavaline algatus, vaid mõtteviis. Ja head mõtted levivad ikka neid jagades, nende üle uhkust tundes.”