ERR: Arendaja loodab Paldiski vesisalvesti tööle saada 2029. aasta lõpus
10. Mai 2024
Arendaja loodab Paldiski vesisalvesti, mis aitaks vähendada elektrihinna kõikumisi, valmis saada 2031. aastal. Väiksemas mahus võiks see elektrit salvestada juba kaks aastat varem.
Paldiski vesisalvesti ehitus võiks alata järgmise aasta teises kvartalis, ütles ERR-ile arendaja OÜ Energiasalv tegevjuht Peep Siitam. "Kõrvaltoas käivad siin potentsiaalsete ehitajatega läbirääkimised," lisas ta.
500-megavatise võimsusega salvesti loodab Siitam tööle saada juba 2029. aasta lõpuks, kuid väiksema salvestusmahuga. "Aga plaanitud loastatud mahus kuus gigavatt-tundi ehk 12 tundi pidevat tootmist 2031. lõpus."
Vesisalvesti töötab lihtsalt põhimõttel, selgitas Siitam. "Vett ülemisest anumast alumisse anumasse läbi turbiini lastes genereeritakse elektrit. Pumpjaamade eripära on see, et seda saab ka tagasi pumbata."
Need veemahutid hakkavad Paldiskis paiknema 750 meetri sügavusel maa all. Elektri tootmiseks lastakse veel sinna voolata, energia salvestamiseks pumbatakse vesi tagasi merre.
Osa energiast läheb küll nii kaduma ja selline jaam energiat ise ei tooda, kuid see ei ole ka salvesti mõte, lisas Siitam. Sinna pannakse see energia, mida toodetakse siis, kui ei tarbita ja antakse võrku elektrit siis, kui seda reaalselt vaja on. Ehk nii saab elektrit ka siis kui tuul ei puhu või päike eredalt ei paista.
Teisalt aitaks vesisalvesti tagada varustuskindluse, sest kui tootmine peaks mõne rikke tõttu järsult langema, siis saab turbiin kohe tööle hakta – erinevalt põlevkivielektrijaamast ei ole vaja katelt enne soojaks kütta. Piiravaks asjaoluks on vaid salvestusmaht.
"Paldiski eripära või kogu selle selle meie zero-terrain tehnoloogia eripära on see, et ta on modulaarne. Me oleme küll loastanud 12 tundi, aga kuna meil salvestusmahu kasv tuleb üliväikse hinnaga, siis me tegelikult täna juba teeme ettevalmistusi ja reaalselt räägime ikkagi 30-tunnisest salvestusmahust ehk mitte kuus gigavatt tundi vaid 15 gigavatt tundi salvestusmahut, mis võimaldaks elektrit toota 500 megavatiga 30 tundi," rääkis Siitam.
Seni on maailmas vesisalvesteid rajatud pigem mägistes piirkondandes. Ingliskeelne nimi zero-terrain viitabki sellele, et Paldiski vesisalvesti on uut tüüpi, mida saab rajada ka sinna, kus mägesid pole.
Siitam ütles, et neil on plaanis sarnaseid salvesteid rajada maailmas veel kümme, kuid Eestise Energiasalv järgmisi ei plaani. "Näpude peal tehtud rehkendused ütlevad, et selline 15-20 gigavatt tundi salvestust [Eesti] elektrisüsteemis võiks olla optimaalne," märkis ta.
Arendaja loodab riigi garantiid
Kokku maksab salvesti ehitus miljard eurot ning selleks, et investoritelt see raha kaasata loodab Energiasalv saada riigilt garantii sarnaselt sellele, kuidas riik tagab, et tuuleparkide arendajad saaks oma raha tagasi teenida.
"Seda riski, et turu korraldus ühel, teisel või kolmandal viisil siin aastate jooksul muutub, seda mitte ükski erainvestor võtta ei saa. See risk ei ole tema hallata," ütles Siitam.
Paldiski vesisalvesti ei paku ka hooajalist salvestust. Ehk vesisalvestiga ei saa koguda suvel olulises mahus energiat, et siis talvel müüa odavamat elektrit. Eesmärk on turule pakkuda stabiilselt elektrihinda, mida on päevade ja tundide lõikes võimalik ette ennustada.
Paldiskisse rajatav vesisalvesti võimaldab salvestada 12 tunni jooksul kuus GWh energiat. Salvesti toodang on võrreldav Eesti majapidamiste keskmise ööpäevase elektritarbimisega. Strateegilise taristuprojektina on Energiasalve ettevalmistamist toetanud Euroopa Liidu Euroopa Ühendamise Rahastu.
Energiasalve investorid on AS Alexela, Sunly AS ja Vool OÜ.
